Misasi üleüldse on Unified Modeling Language (UML)?
UML (Unified Modeling Language) on standardiseeritud modelleerimiskeel, mis koosneb graafilistest diagrammidest ja aitab arendajatel tarkvarasüsteemide artefakte kirjeldada, visualiseerida, luua ja dokumenteerida. Lisaks kasutatakse UML-i ka äriprotsesside ja muude süsteemide modelleerimiseks. See ühendab parimad inseneripraktikad, mis on tõestanud oma kasulikkust keerukate süsteemide modelleerimisel. UML mängib olulist rolli objektorienteeritud tarkvara arenduses, sest pakub võimalust projekteerida ja valideerida arhitektuuri.
Tarkvara strateegiline tähtsus on kasvanud, mistõttu otsitakse lahendusi kvaliteedi tõstmiseks, kulude vähendamiseks ja tootearenduse kiirendamiseks.
UML pakub:
- Visualiseerimisvõimekust, et arendajad ja teised osapooled saaksid süsteeme paremini mõista.
- Üldkasutatavust, mis võimaldab kasutada seda erinevates süsteemides ja äriprotsessides.
- Keelest sõltumatust, mis teeb UML-i rakendatavaks kõigis programmeerimiskeeltes.
- Parimate praktikate integreerimist, nagu komponendid, mustrid ja raamistikud.
UML Päritolu ja Areng
UML loodi eesmärgiga pakkuda standardset märgistuskeelt, mida saaks kasutada kõikides objektorienteeritud meetodites. Selle loojateks on kolm isikut, keda kutsutakse "Kolmeks Amigoks".
James Rumbaugh
1991 - OMT / Object Modeling Technique
- Keskendus andmemahukate süsteemide analüüsimisele ja kujundamisele.
- See mudel oli tugev keerulise informatsiooni jagamisel ja korrastamisel analüüsi jaoks.
Grady Booch
1994 - Boochi meetod
- Keskendus tarkvara disainile ja rakendamisele.
- Booch töötas palju Ada programmeerimiskeelega ja aitas kaasa objektorienteeritud tehnikate arendamisele.
- Kuid tema visuaalne stiil (pilvekujundeid diagrammides) peeti segaseks ja vähem populaarseks.
Ivar Jacobson
1992 - OOSE / Object-Oriented Software Engineering
- Tutvustas kasutusjuhtumite kontseptsiooni, mis on tööriist kasutajate ja süsteemi vahelise suhtluse mõistmiseks.
- See oli revolutsiooniline, kuna käsitles süsteemi käitumist – valdkonda, kus objektorienteeritud meetodid olid varem nõrgad.
1994 aastal ühendasid Rumbaugh ja Booch oma meetodid "Ühtseks meetodiks", hiljem neile liitus ka Jacobson. 1997. aastal loodi UML 1.0, mis arendati koostöös suurte ettevõtetega nagu IBM, Microsoft ja Oracle. Tänapäevane UML versioon on UML 2.5.
Kes Kasutavad UML-i?
UML-i kasutavad erinevad osapooled, näiteks:
- Analüütikud - nõuete kogumiseks ja äriprotsesside kaardistamiseks.
- Disainerid ja arendajad - süsteemi arhitektuuri loomiseks ja kodeerimiseks.
- Testijad - süsteemi käitumise mõistmiseks.
- Kliendid - süsteemi funktsionaalsuse ülevaate saamiseks.
Peamised Eelised
- Parem koostöö projektimeeskondade vahel.
- Selge süsteemi arhitektuur, mis lihtsustab arendust ja hooldust.
- Võimalus visualiseerida keerukaid süsteeme, vähendades vigade riski.
- Sobib nii väikeste kui ka suurte süsteemide modelleerimiseks.
UML-i tugevuseks on võimalus vaadelda süsteemi erinevate osapoolte ja tasemete seisukohast. Diagrammid jaotatakse kaheks põhikategooriaks:
Struktuuri diagrammid
Kirjeldavad süsteemi staatilist ülesehitust ja osade vahelisi suhteid.
Peamised tüübid:
- Klassidiagramm
- Komponendidiagramm
- Paigaldusdiagramm
- Objektdiagramm
- Paketidiagramm
- Komposiitstruktuuri diagramm
- Profiildiagramm
Käitumisdiagrammid
Näitavad süsteemi dünaamilist käitumist ajas.
Peamised tüübid:
- Kasutuslugude diagramm
- Tegevusdiagramm
- Oleku masindiagramm
- Järjestusdiagramm
- Suhtlusdiagramm
- Interaktsiooni ülevaate diagramm
- Ajamdiagramm